esmaspäev, 25. juuni 2012

Euroopa Taastava Õiguse Foorumi 7. Rahvusvaheline konverents „Connecting people. Victims, Offenders and Communituty in Restorative Juctice“ 14.- 16. juuni 2012 Helsingis.

Alates 70.-ndatest aastatest on taastav õigus olnud lootusrikas alternatiiv karistusõigusele. Esimesed taastava õiguse pioneerid avastasid loodusrahvaste õiguspraktikast mitmeid häid eeskujusid, mida saaks rakendada kuritegude ennetamiseks ja nende tagajärgedega toimetulekuks. Taastav õigus on oma olemuselt kaasav ning keskendub kõigi mõjutatud osapoolte - ohvri, kurjategija ja kogukonna – õigustele ja vajadustele.

Euroopa taastava õiguse foorum (www.euforumrj.org) tegutseb 2000.-ndast aastast, arendades koostööd erinevate organisatsioonide vahel, kes praktiseerivad taastavat õigust ning esindades eelpool nimetatud osapooli poliitika kujundamisel.
7.- ndal rahvusvahelisel konverentsil Helsingis oli osalejaid üle 250, kokku 33 riigist. Konverentsi peaesineja oli sotsioloogia elav legend ning taastava õiguse üks baasilisemaid ideolooge, Nils Christie Norrast, kes kõneles taastava õiguse võimalikkusest Norrat hiljuti tabanud terrorirünnaku tingimustes. Teistest suurkujudest esinesid veel Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding, kes video vahendusel tervitas osalejaid ning kinnitas, et Euroopa Komisjon vaatab ootusrikkalt taastava õiguse praktikate suunas, keskendudes peamiselt ohvrite õiguste ja vajaduste kaitsele. Konverentsi teise päeva õhtul pidas loengu taastava õiguse kauaaegne eestkõneleja kriminoloog ja prokurör Ezzat Fattah.
Konverents koosnes hulgast paralleelselt toimunud töötubadest, mistõttu kahjuks ei olnud ühel osalejal võimalik osaleda kõigis huvipakkuvates ja kasulikes töötubades.
Allakirjutanu viis läbi töötoa „Rituals in the process of Restorative Justice“, mis oli osa töötubade sessioonist üldpealkirjaga „Theoretic discussion“, milles käsitleti veel taastava õiguse allikate küsimust ning ühe olulise mõiste – kahetsuse – olemust.

Töötubasid oli veel erinevate maade praktikate kohta, näiteks Singapur, Türgi, Lõuna- Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus- Meremaa, Norra, Baskimaa, USA, Holland, Venemaa, Makedoonia ja Poola. Temaatilisi töötubasid oli ohvrite, kogukonna, koolikeskkonna, kurjategijate, noorte ja spetsiifiliste kuriteoliikide vaatepunktist.
Konverents jagas nii häid praktikaid, kui ka esitas tõsiseid küsimusi taastava õiguse edasise arengu kohta. Allakirjutanu leidis konverentsilt mitmeid olulisi kontakte, et taastavat õigust Eestis arendada.
Jaanus Kangur
Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut

reede, 18. mai 2012

Avatud valitsemisest Põhja-Aafrikas

Mis on maailma riike, Haitist Mongooliani ning Liibüast Gruusiani, ajendanud muutma riigikeskset kurssi kodanikukesksema suunas? Kindlasti mõjutab siseriiklikke prioriteete rahvusvaheline tegevus, on ju eelmise aasta septembris alguse saanud Avatud Valitsemise Partnerlusega ühinenud juba enam kui 50 riiki ning avatud riikide „klubisse“ soovijaid on enamgi, sh Tuneesia, mida KÜSK toetusel märtsikuu alguses väisasin. Kuid Põhja-Aafrika kontekstis ei saa mööda vaadata aastatagustest sündmusest, mis riigi valitsemiskorda meile radikaalsetena paistnud vahenditega muutsid. Praeguste võimulolijate mälust ei ole need sündmused veel kindlasti kustunud, rahvas on endiselt jõuline ja aktiivne meeleavaldaja (olgu selle tunnistajaks „kaebajate“ järjekord ministeeriumite ukse taga või valitsust rahulolematute eest kaitsev okastraat) ning riigivalitsejateni on jõudnud ja sinna ka jäänud kodanik. Omavahelise dialoogita edasi minna ei saa, tuleb kuulata ja arvestada, tuleb võita usaldus, isegi kui see tundub praegu võimatu missioonina.

Nii ei alustagi Tuneesia e-valitsemise ülesehitamisel pelgalt administratsiooni muutmisega ning populaarsete e-teenuste väljatöötamisega, vaid üritab samaaegselt saada kontakti oma kodanikega, kasutades selleks nii veebilehti, mobiiltelefone kui Facebook’i. Minu Tuneesias oleku ajal oli avatud konsultatsioon avaliku sektori tööaja lühendamise kohta, sest potentsiaalset negatiivset vastukaja leidvat otsust muuta 6-päevane töönädal 5-päevaseks ei juletud rahvaga konsulteerimata teha (ei tea küll, kuidas nad 5-päevase tööajaga hakkama saavad, sest konverentsil esitatud plaanide põhjal võiks arvata, et isegi 7-päevasest jääb vajaka... ).
Aga kas need pealtnäha meeleheitlikud pingutused kohe avatuks ja kaasavaks saada ka tegelikult seda on? Ma ei tea. Kuid vastust võiks ehk otsida tõsiasjast, et 150 konverentsil osaleja seast võis leida vaid mõne kodanikuühenduse esindaja (mitte ühtegi esinejate seast), kelle sõnul suhtuvat riik neisse endiselt kui asjatundmatutesse, kuid siiski aktiivsetesse äpudesse. Kõlab usutavalt, aga ei tasu unustada, et tee võimeka kodanikuühiskonnani on pikk. Loodan siiski, et Tuneesia kolleegid alla ei anna ja tee lõpuni käivad ning tsiteerides kolleegi Ivar Tallot, jõuavad valitsemiseni, mis on „avalik ja kollektiivne“.
Osalesin KÜSK toetusel Põhja-Aafrika avatud valitsemise konverentsil, mis inglise keeles kandis pealkirja: „Open Data and e-Participation“, mille korraldas Tuneesia Valitsus koostöös UNDP ning Maailmapangaga. Konverentsil andsid Tuneesia valitsusasutuste esindajad ülevaate oma senistest tegevustest ning plaanidest e-valitsemise ja avatud valitsemise ülesehitamisel, seda tegid ka erinevad rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Heade näidetena demokraatlikust riigikorraldusest toodi esile Eesti ning Brasiilia. Andsin konverentsil ülevaate Eesti muutumisloost avatud ja modernseks ühiskonnaks, kodanike kaasamisest ja harimisest ning tehnoloogia rollist selles protsessis. Tänan väga KÜSKi, kuid ka Välisministeeriumi, kelleta õigeaegne viisasaamine vaid unistuseks oleks jäänud.   
Nele Leosk
e-Riigi Akadeemia

kolmapäev, 25. aprill 2012

The Social Enterprise Exchange 2012


The Social Enterprise Exchange 2012 (27th March 2012) was the world’s biggest social enterprise (SE) event. Attended by over 1,150 delegates and 150 business exhibitors, presentations were given by leading social enterprise, political and business leaders including Scotland’s First Minister Alex Salmond.

The First Minister announced an annual programme to support global SEs, to be headquartered in Scotland. He said “this is a world first and a strong message of support for the Third Sector from Scottish Ministers”. “Scotland is already the global headquarters for the Homeless World Cup and the International Network of Street Papers. The provision of a grant to encourage other enterprises to come to Scotland is a demonstration of our strong support for the work that international SEs carry out, both in Scotland and around the world.”

Laurie Russell of SE Scotland also pointed out that: “Attracting global SEs to set up their headquarters in Scotland clearly shows that The Scottish Government means business and will be a huge boost to our international reputation.”

The presentations not only gave speakers the chance to say what they feel SE is but also what it is not: SEUK chief executive, Peter Holbrook opened the conference by saying “Bringing a pure profit model to work with the most vulnerable people does not make sense” while another speaker SEUK Chair Claire Dove contrasted the SE approach with that of the private sector Back-to-Work programme provider A4E. She said “If I had £8.6 million, what would I do? How many jobs would I create? That’s what the CEO took home. It’s absolutely scandalous.“

The programme was particularly packed and finding the balance between plenary, workshop and visiting exhibitors was a real challenge.

Exhibitors came from all walks of SE life and notably included networks and co-operations, support agencies, private SE firms and big financial institutions including banks and accountancy firms (to many to name here) promoting their SE related products and services. The Santander Bank Social Enterprise Exchange award winners 2012 were “Accounting for International Development”, a young London-based social enterprise that was set up in 2009 to provide charities and their NGO partners overseas with a specialist pro-bono volunteer accountant programme.

I attended a workshop called ‘Social Impact in Practice: making measurement meaningful’. SE faces big challenges around impact measurement (working out if, and explaining how and to what extent, our activities are socially useful).  The best-known method of impact measurement, Social Return on Investment (SROI) is widely regarded as being very boring and time consuming

Richard Kennedy, explained the SROI report process starting with open-ended stakeholder questions before identifying more focused, closed questions needed to collect meaningful data. SEs need to be clear about their ‘Theory of Change‘ so that could investigate whether or not they were being successful.

Kevin Robbie gave details of his SROI experience in Australia and explained that it was important to agree on a set of principles for impact measurement so as to understand what the processes were meant to achieve.

Concluding the workshop Edward Finch highlighted the need for impact reporting to be based on principles, and proportionate to the size and needs of the organisation, the SE movement was on a journey from ‘social impact assessment’ to ‘social impact planning’.

Roger Evans
Eesti Sotsiaalse Ettevõtluse Võrgustiku konsultant

reede, 13. aprill 2012

Koolirahu programm

Alates 2008 aastast on MTÜ Lastekaitse Liit Koolirahu programmi eestvedaja. Koolirahu programmi eesmärgiks on  saavutada üheskoos suurte ja väikestega turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Programm toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist koolikeskkonda, kus kõigil on meeldiv olla (vt: http://koolirahu.eu/index.php?id=10540 ). Save the Children Sweden on olnud programmi elluviimisel meie kauaaegne koostööpartner.
Märtsis kogunesid Stockholmis Save the Children Swedeni eestvedamisel viie riigi lastega seotud kodanikeühenduste esindajad, et kahe päeva jooksul ühiselt koostada rahvusvaheline projekt „Safe schools for all children” DAPHNE III programmi. Tulemused selguvad käesoleva aasta septembris.

Projekt on kaheaastane ühisprojekt, mis keskendub koolivägivalla ennetamisele. Igas riigis (Eesti, Läti, Leedu, Island, Rootsi) osaleb programmis kaks pilootkooli, kusjuures kõik osalusriigid jälgivad projekti elluviimisel ühist metoodikat, et tulemused oleksid hiljem võrreldavad.

Miks?

Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Avatud Ühiskonna Instituudi 2010. aasta uuringu alusel on iga neljas õpilane kiusamise ohver.

Eurobaromeetri uuringu tulemused lapse õigustest (2010) näitavad, et kiusamine ja koolivägivald on probleem, mis puudutab lapsi peaaegu kõigis ELi liikmesriikides. Probleem on suur, ning paraku jääb aegajalt koolidel, kohalikel omavalitsustel puudu oskustest olukorda terviklikult käsitleda või jääb lahenduste otsimine täiskasvanukeskseks. Antud ühisprojektis on väga tähtis roll lastel ja nende kaasamisel.

Projekt tugineb Euroopa Liidu põhiõiguste harta art. 24 ja ELi lepingu art. 3. Kogu tegevus põhineb ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklil 19 (laste õiguste kaitsele igasuguse vägivalla vastu), art. 3 (lapse parimates huvides) ja art. 12 (lapse õigus olla ära kuulatud ja osaleda). Samuti on aluseks võetud Euroopa Komisjoni teatis "Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine" (2006), ja  2011 "Euroopa Liidu laste õiguste tegevuskava".  

Kuidas?

Projekt „Safe schools for all children” loob raamistiku vastastikusest õppest, kus neli ELi liikmesriiki ja üks EFTA riik Island, aitavad muuhulgas leida ja kohandada häid praktikaid oma riikidest. Tegu on innovatiivse ja ainulaadse projektiga, mis keskendub probleemi lahendamiseks kiusamisele, kooli vägivallale ja ahistamisele läbi tervikliku süsteemi ja lapsekeskse lähenemise. See on suunatud piirkondlikele väljakutsetele laste vastu suunatud vägivalla osas ja annab soovitusi nii kohalikul ja riigi tasandil kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Projekt jaguneb kolmeks etapiks:
1) õigusloome tasand;
2) kohaliku kooli juhtimise tasand;
3) lapsed, nende hooldajad ja kooli töötajate tasand

Projekti lisandväärtus on, et lapsed, kes seisavad silmitsi kiusamise/ahistamisega, samuti õpetajad, hooldajad ja kooli juhtkond, kes soovivad vägivallavaba keskkonda, on seotud vahendite väljatöötamise ja heade praktikate rakendamisega.

Taoline terviklik mitmetasandiline lähenemisviis annab hea ülevaate hetkeolukorrast ja lisaks mitmeid praktilisi lahendusi koolikeskkonna turvalisemaks muutmiseks.

Nagu öeldakse, koostöös peitub jõud!

Programmi ettevalmsitamisel osalemist toetas KÜSK uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programmi Eesti kodanikuühiskonna kogemuse rahvusvahelise levitamise konkursi kaudu.

Käthlin Mikiver
MTÜ Lastekaitse Liit
infokeskus@lastekaitseliit.ee

kolmapäev, 28. märts 2012

Sooteadlikkus noorsootöös – arengukoht?

Meedias on viimastel aastatel olnud aktuaalne arutelu erinevuste sallimise ning diskrimineerimise teemal. Selle arutelu fookus on olnud pigem kõikehõlmav kui spetsiifiline. Uusi tuuli arutellu võiks tuua sootundlikust noorsootööst rääkimine.

Arvamuslugu on inspireeritud projektikohtumisest Innsbruckis käesoleva aasta veebruarikuus, mida KÜSK toetas. Kohtusid 11 riigi esindajad, et panna alus sooteadliku noorsootöö võrgustikule ning töötatada välja projektitegevusi.

Mis siis on sooteadlik noorsootöö ja milleks võiks see kasulik olla?

Soolise perspektiivi arvestamine on oluline, et nii tüdrukud-poisid kui noored naised-mehed saaksid oma potentsiaali realiseerida ilma ühiskondlike tavade poolt seatud kammitsusteta.

Seda lähenemist on tarvis, kuna tänapäeva noored üle maailma kogevad oma elus väga kiireid ning dramaatilisi muudatusi (näiteks globaliseerumine, infoühiskond, üleilmne haridus- ja tööturg jne). Niivõrd kiires tempos muutuv maailm on midagi, millega nende vanemate ja vanavanemate põlvkond pole pidevalt kokku puutunud. Muutuvas maailmas kohanev noor võib vajada tuge.

Sooteadlik lähenemine noorsootöös aitab noortel lähtuvalt nende endi huvidest ja kogemustest edukamalt kohaneda, toetab neid olulistele küsimustele vastuste leidmisel, võib aitata leida oma identiteedi/d ja orientatsiooni.

Kus tahes on kohal inimesed, seal võib olla kohal ka sooline ebavõrdsus. Seepärast tuleks liikuda soostereotüüpide vähenemise suunas. Tüüpilised soostereotüübid on näiteks, et noored naised on kogenematud, ei tea ise ka, mida nad tahavad, neid peab õpetama, neid ei huvita poliitika või reaalteadused jne. Võime selliseid soostereotüüpe kohata igal sammul ka Eestis. Parimaid näiteid selle kohta leiame reklaamimajandusest, milles isegi meie lugupeetud ülikoolid on kujutanud noori naisi viisil, mis võib mõjuda alavääristavalt ja šovinistlikult. Probleem on olemas. Mida teha meie noorte heaks, et probleem edasi ei süveneks?
Kuidas läheneda noorsootöös sooteadlikult?

Sootundlik lähenemine noorsootöös hõlmab kõige olulisema komponendina noorsootöötaja enda hinnangute ja eelarvamuste analüüsi, et tal oleks võimalik aidata noori ületada sotsiaalseid ja kultuurilisi takistusi. Sootundliku noortetööga ei sobi kokku hinnangulisus, mis on "kohane" ühele või teisele sugupoolele. Enda hoiakute analüüsis aitavad noorsootöötajat erinevad eneseanalüüsilehed, mida on rahvusvaheliste koolitusprojektide käigus välja töötatud ning mida on käesoleva arvamusloo allikate seast võimalik leida.

Teiseks on oluline disainida noortele sotsiaalselt turvalisi ruume, mille puhul on tarvis kaalutleda, mis osutub erinevast soost ja erineva etnilise päritoluga noortele kõige ohutumaks, mugavaim ja võimalikult stressiväheseks viisiks osaleda noorte ühistegevuses ning jagada oma mõtteid ja ideid Rahvusvahelises praktikas on selleks kasutatud näiteks sugude eraldamist ehk sotsiaalse soo osas orienteeritud gruppide loomist. See on vajalik, et noored saaksid sookaaslastega pingevabas õhkkonnas arutada oma kogemusi ja mõtteid ning et minimaliseerida grupis arvamuste alla surumist, domineerimise ilminguid ja diskrimineerimist soolisel pinnal.
Eestlane võib seda lugedes mõelda irooniliselt tüdrukute- ja poisteklassidele. Kuigi vormilt sarnane, on tegemist siiski teistsuguse lähenemisega. Pelgalt samast soost noorte grupeerimine ei loo veel soolisest võrdõiguslikumat ühiskonda juhul, kui sellega ei kaasne lisapingutusi.

Sobiv näide, tõestamaks minu varasemat väidet, pärineb Innbrucki lähetusest, milles toimus õppekäik noorte töökooli. See tõestas, et väheste toimetulekuoskustega ja/või koolist väljalangenud noored naised julgevad samasoolises grupis tunduvalt enam katsetada nn ebatraditsiooniliste käsitööaladega (metallitöö, puutöö) võrreldes poiste ja tüdrukute segagrupiga, milles tüdrukud hoiavad metalli- ja puukojast eemale. Niivõrd oluline on turvaline tsoon noortele! Heteroseksuaalse orientatsiooniga vastassoost noored võivad segagrupis keskenduda pigem suhetele, kui julgeda katsetada enda jaoks mingit uut tegevusala.

Mida võiks veel kõrva taha panna rahvusvahelisest praktikast?

-          Vähemusrahvuste esindajate osalemisel on oluline teada ette, milline on vähemuste keeleoskus ning millisel pinnal konfliktid võivad noorte seas lõkkele lüüa.

-          Erineva etnilise taustaga noortegrupis võivad pinnale kerkida soolised domineerimissuhted, milles rangelt mehi ja naisi eraldavatest kultuuridest pärit noorte seas on nn "esikõnelejateks" vaid mehed. Siin aitab gruppide jaotamine.

-          Traditsiooniliste hoiakutega etnilise vähemuse hulka kuuluvatest perekondadest pärit noorte naiste kaasamine rahvusvahelise projekti ühistegevustesse võib osutuda probleemseks, kuna nende perekond ja kogukond ei pruugi mõista noore naise osalemise motiive. Oluline on sel juhul perekonda kaasata ning nende murekohti ja küsimusi ennetada. Praktikas on tõestanud end, kui meessoost noorsootöötaja räägib isaga, sest see vastab vastava kultuuri traditsioonilistele normidele.

Niisiis, selleks, et saavutada parim noortele, on noorsootöötajal tarvis aeg-ajalt kehastuda avatud ja edumeeldeks uuendajaks, kuid teisel juhul jälle mängida traditsioonilise ühiskonna reeglite järgi. Oluline on, et selle eesmärk oleks üheselt mõistetav – mõlema sugupoole potentsiaali toetamine.

Maari Põim
projektijuht
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Kasutatud allikad:




pühapäev, 11. märts 2012

Kodanikuühenduste äriplaanide koostamise õppetunnid: KAKS VIHJET seoses idee valikuga

Toetus äriplaani koostamiseks? Just nimelt. Kodanikuühiskonna Sihtkapital on paari viimase aasta jooksul korraldanud mitu selleteemalist taotlusvooru. Tegemist on hea näitega paindlikust toetusmehhanismist alustavale sotsiaalsele ettevõtjale.

Äriplaani koostamine aitab oma idee paremini läbi mõtelda ja selle kavandamisse kogukonna liikmeid ning teisi koostööpartnereid kaasata:

ñ  Põhjalik töö äriplaaniga suurendab tõenäosust, et käima lükatav sotsiaalne ettevõte saab edukaks.

ñ  Teisalt võib meeskond äriplaani koostamise käigus jõuda järeldusele, et algset ideed pole siiski mõtet teostama hakata.  Taoline tõdemus ettevõtmise varases järgus aitab hoida kokku aega, energiat ja raha, mis muidu oleksid kulunud nurjumisele määratud algatuse käivitamisele.

Mul on olnud austav võimalus olla nendest voorudest enamuse hindamise juures. Taotlustesse kirja pandud ideedega tutvumine on pakkunud nii võimsaid inspiratsioonisüste kui ka põhjuseid väga murelikult pea vangutamiseks.

Järgmisena annan omalt poolt mõned vihjed, kuidas vältida enim levinud vigu oma äriplaani koostamise ettevalmistamisel seoses äriideega valikuga. Tegemist pole riskide ammendava nimekirjaga. Järgnevad punktid lähtuvad lihtsalt taotluste hindamisel kõige rohkem silma jäänud arenguvajadustest. Heade näidetena nimetan neid organisatsioone, kellega olen kõige rohkem isiklikult kokku puutunud. Olen teadlik, et samaväärseid või veelgi innustavamaid eeskujusid tegutseb Eestimaa pinnal veel palju-palju.

NB! Järgnev tekst ei pruugi kajastada KÜSK-i ametlikke seisukohti.

Kirjeldan lühidalt vihjete andmise konteksti juhuks, kui Sa pole KÜSK-i äriplaanide koostamise taotlusvoorude tingimusi jälginud:
ñ  Kandideerida võivad vähemalt ühe aasta tegutsenud mittetulundusühingud või sihtasutused.
ñ  Projektitaotluses on võimalik küsida raha äriplaani koostamiseks, et alustada või laiendada oma sotsiaalse ettevõtluse suunda, sealhulgas avaliku teenuse pakkumist. Taotluse koostamise ajaks peab äriidee juba olemas olema ja põhilistes aspektides hoolikalt läbi mõteldud.
ñ  Äriplaani koostamise teenust tohib teatud mahus ka sisse osta.
ñ  Lähtuvalt idee olemusest on äriplaani koostamise käigus nõutud kindlasti asjakohase kaasamisprotsessi läbiviimist (näiteks oma ühingu liikmetele, kogukonna või sihtrühma esindajatele).
NB! Juhul, kui tulevikus sarnaseid taotlusvoorusid korraldatakse, võivad tingimused muidugi täieneda või muutuda.


VIHJE 1. Lähtu äriplaani idee välja töötamisel sellest, mida on sihtrühmal kõige rohkem vaja, mitte vaid sellest, mida oskad talle tänase seisuga ise kõige paremini pakkuda.

Enamasti on sotsiaalse ettevõtte eesmärgiks (pöördelise) muutuse tekitamine oma sihtrühma elus. Oma uue teenuse väljatöötamisel lähtuvad kodanikuühendused pahatihti hoopis sellest, mida projektimeeskonna liikmed ise oskavad sihtrühmale pakkuda... ja sellega piirdutaksegi.

Ühenduse visioon 
Uue avaliku teenuse sisu
Kas ainult selle avaliku teenuse pakkumine viib visioonini?
„Erivajadustega inimesed integreeruvad tavaellu, s.h leiavad töö“.
Pakume erivajadustega inimestele nõustamist kohaliku omavalitsuse toetuste kasutamise, elulookirjelduste koostamise ja tööintervjuudel osalemise kohta.
EI.
„Kohaliku kogukonna loov ühistegevus muutub aktiivsemaks, s.h väheneb alkoholi tarbimine“.
Hakkame korraldama igal nädalal põnevaid loenguid ja korra kuus ühistalgusid.
EI.
„Meie piirkonna pikaajalised töötud leiavad töö.“
Viime sihtrühmale läbi enesehinnangut tõstvaid diskussioonigruppe.
EI.

Kuidas muuta lahtris olev „EI“ hoopis „JAH-iks“? Noh, näiteks Samaaria Eesti Misjon annab endistele alkohoolikutele, vangidele ja teistele elu hammasrataste vahele jäänud inimestele:

ñ  turvakodu

ñ  JA psühholoogilist tuge

ñ  JA tööharjutuse võimalusi.

Viimane tegevus on ühtlasi seotud selle organisatsiooni sotsiaalse ettevõtluse suundadega. Pakkudes sellest programmist ainult ühte komponenti, ei suudaks Samaaria ellu viia oma missiooni (aidata ühiskonnast tõrjutud inimesi tavapärase elu juurde).

Niisiis, küsimus igale alustavale sotsiaalsele ettevõtjale. Kas Sinu teenus lihtsalt veedab (või viidab) sihtrühma liikmete aega... või aitab tõepoolest nende ellu tuua selle muutuse, mida Sa neile oma missioonis välja lubad?

Viimasel juhul on ka kohalik omavalitsus tõenäoliselt palju parema meelega valmis oma õla alla panema, näiteks avaliku teenuse delegeerimisega just Sinu organisatsioonile. Äriplaani on mõtet hakata koostama eelkõige sellise idee lähemaks kaardistamiseks, mis sihtrühma ellu võimalikult suure muutuse tuua suudab. Muidu jääb „sotsiaalses ettevõtluses“ sõna „sotsiaalne“ liialt kahvatuks. Eriti nendes ideedes, mille kliendina nähakse avalikku sektorit teenuste delegeerimise kaudu, peab sotsiaalne pool olema väga mõjus. Pelgalt klubilist tegevust mõnele sihtrühmale rahastavad kohalikud omavalitsused üha harvemini.

VIHJE 2. Vali sihtrühma aitavate ideede seast äriplaani jaoks välja sellise, mille teostamise eest on keegi nõus (palju) maksma.

Maailm on keeruline ja mitmekihiline, seetõttu ka võimalusterohke. Tõenäoliselt on neid tegevusi, millega Sul on võimalik oma sihtrühma ellu soovitud muutuse tuua, päris suur hulk:

ñ  Osadel nendest on sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal. Selliste ideede lähemaks uurimiseks koos oma organisatsiooni ja kogukonnaga on mõtet hakata ka äriplaani koostama.

ñ  Teistel ideedel aga sotsiaalse ettevõtluse potentsiaali pole. Mis sellest, et nende hulgas võib olla mõtteid, mille teostamine tooks sihtrühma ellu väga suure positiivse muutuse. Lihtsalt – maailmas ongi teatud tüüpi ideesid, mida pole ettevõtluse abil võimalik ellu viia.

Kodanikuühendused hakkavad liiga tihti koostama äriplaani just teise rühma kuuluvatele ideedele. Sellistele, mis on kooskõlas missiooniga ja aitavad sihtrühma... kuid ei võimalda teenida ettevõtlustulu.

Eri sotsiaalvaldkondade üheks enimlevinud näiteks on siinjuures käsitöökodade loomine. Tõepoolest, käsitöö valmistamine on suurepäraseks teraapia- ja rehabilitatsioonivõimaluseks paljudele sihtrühmadele, olgu tegemist vaimse erivajadusega inimestega, endiste uimastisõltlaste või aktiivsest elust kõrvale jäänud eakate kodanikega. Aga – kas veel ühes käsitöökojas valmistatavale toodangule on Eestis või lähiriikides turgu? Tõenäoliselt mitte. Kui meeskonnal just pole geniaalset ideed täiesti uue toote väljatöötamiseks või selle eriti silmapaistvaks brändimiseks – sel juhul tasub kindlasti proovida!

Kas see tähendab, et käsitööd pole üldse mõtet teha, kui puudub geniaalne idee uue toote või brändimise jaoks? Ei, ei, ei. Sellist muljet ma ei taha jätta. Käsitööd võib ja peab oma sihtrühmaga ikka tegema. Lihtsalt ressursid tuleb leida kuskilt mujalt – projektidest, annetustest, kohalikult omavalitsuselt, vabatahtlikelt.

Sotsiaalne ettevõtlus sobib ainult osade kodanikuühenduste vajalike ideede teostamise rahastamiseks. Kodanikuühenduse eestvedajatelt nõuab see tarkust ära tunda, kas see, mida osatakse ja tahetakse kirega teha, sobib sotsiaalseks ettevõtluseks või mitte. Kui ei sobi, pole mingit põhjust nukrutsemiseks. Väga edukas kodanikuühendus võib tegutseda ka täiesti ilma omatulu teenimata, ehkki sarnaselt ettevõtluse käivitamisele nõuab ka sellise mudeli käigus hoidmine parasjagu nutikust ja energiat. Ressursside kokkuhoidmiseks tasub sellisele järeldusele jõuda enne äriplaani koostamisele asumist. Sellest, miks ja kuidas teha osa turu-uuringust juba idee sünnifaasis, kirjutan järgmisel korral.

Aga positiivne näide? Mulle endale on hingelähedaseks ettevõtmiseks olnud MTÜ Abikäsi loojate tegevus. Nende eesmärgiks on olnud pikaajaliselt töötute erivajadustega inimeste tööturule ja aktiivsesse ellu tagasi toomine. Kõikidest võimalikest ettevõtluse variantidest valisid nemad just sellised, mille järele on olnud nõudlust ka masuperioodil. Nimelt telemarketingi ja andmesisestuse teenuste pakkumise. Kuna kliente jätkub, siis on Abikäe meeskonnal võimalik üha uusi erivajadustega inimesi oma tiiva alla võtta, neid innustada ja välja õpetada, ise stabiilset tööd pakkuda ning seejärel juba avatud tööturule edasi suunata.

Kokkuvõtvalt: Idee valik kodanikuühenduses oma sotsiaalse ettevõteluse äriplaani koostamsieks:
1. Millised ideed aitavad mul oma missiooni kõige paremini teostada (näiteks: sihtrühma elu muuta; keskkonnaseisundit parandada vms)?
2. Millise idee teostumisel nendest õnnestub mul kõige rohkem (toodete või teensute müügi kaudu) ettevõtlsutulu teenida?
3. Valin välja idee = ühiskondlik kasu x ettevõtlsutulu teenimise potentsiaal

  Järgmises postituses tuleb muuhulgas juttu:

ñ  Millele pöörata kodanikuühenduses äriplaani koostamisel tähelepanu seoses oma meeskonnaga?

ñ  Turu-uuring – mida see kodanikuühenduste sotsiaalse ettevõtluse jaoks tähendab?

Jaan Aps

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali hindamisekspert

Isiklik ajaveeb: www.storiesforimpact.com

laupäev, 4. veebruar 2012

KÜSK tegevusest ja tulevikusuundumustest

KÜSK töötab hästi, kui tal on tubli ja töötahteline nõukogu, asjatundlikud pühendunud töötajad ning teotahtelised vabaühendused. Just nii see ongi olnud.


Neli aastat on kinnitanud, et kodanikuühiskonna sihtkapitali idee elluviimine on olnud hea ja vajalik. Kodanikuühiskond on tugevnenud ja seda on märganud meedia ja avalikkus. Nüüd on käes aeg, mil on vaja senitehtut analüüsida ning selle tulemusel uued strateegilised valikud teha ja järgmised väljakutsed ühenduste ette püstitada.

Neli aastat tagasi rõhutasime küll omatulu teenimise olulisust ühendustele, kuid ei olnud valmis selles suunas tegevusi konkretiseerima. Tänaseks on tulemuslikult teoks saanud avalike teenuste vabaühendsutele delegeerimine Šveitsi VÜF kaudu ja paljude sotsiaalsete ettevõtete käivitumine. Tööd on alustanud selliste ühenduste koostöövõrgustik. Külaseltsid mõtlevad üha enam kogukonnateenuste osutamisele. Need muutused peavad saama läbimõtlemise KÜSK uues strateegias.

Võimekamaks on saanud paljud katusorganisatsioonid ja võrgustikud, oma mõju on suurendanud paljud maakondades, linnades, valdades ja külades tegutsevad ühingud ja seltsid.

Nelja aastaga on KÜSK oma vajalikkust ühenduste, avalikkuse ja poliitikute hulgas õigustanud. Nüüd on vaja saavutada sihtkapitali veelgi suurem mõjusus, mis samas eeldab enamaid ressursse. Ilmselt on vaja analüüsida ühendustele ressursside eraldamise senist praktikat ning seda vajadusel ümber korrastada. Mitte kõik senine ei ole omavahel sidustatud, on pigem vähe koordineeritud ja liigselt killustatud. KÜSK on ennast tõestanud ka välisraha vahendajana ning vajab mõtlemist, millised meetmed EL uuel programmperioodil võiks ellu viia KÜSK kaudu.

Väljakutseid eelolevaks perioodiks KÜSKile jagub ning üheskoos suudame nii mõnegagi neist hakkama saada.

KÜSK ja toetuse saanute tegemiste kajastamiseks, mõttevahetuseks nende tegemiste ja uudsete ideede üle, tagasiside, ettepanekute ja kriitika esitamiseks käivitame 2012.a. KÜSK blogi.
Häid lugusid ja kommentaare ootama jäädes,

KÜSK meeskond