Serve The City Foorum

 18-20 novembril toimus Serve The City rahvusvaheline foorum Antwerpis, kuhu olid oodatud STC juhid üle maailma, et jagada kogemusi, õppida üksteiselt ja saada innustatud jätkama seda head tööd, mida paljud linnad juba teevad.

Selgituseks nii palju, et Serve The City on rahvusvaheline organisatsioonide võrgustik, kuhu kuuluvad sama nime kandvad organisatsioonid eri linnadest üle kogu maailma. Nimekirjas on tänaseks kokku 91 erinevat linna. Linnad on peamiselt Euroopas, aga ka Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikides. Meie jaoks eksootilisematetest Serve The City linnadest võiks nimetada näiteks Kaplinna (LAV) ja Méxicot (Mehhiko).

Lihtsustamaks võrgustiku suunamist ja mõjutamist on jaotatud kõik organisatsioonid viide kategooriasse: Huvitatud, Alustav, Aktiivne, Püsiv ja Hub.

Huvitatud staatus tähendab, et on olemas inimene, kes on välja näidanud huvi alustada STC oma kodulinnas, aga samas ei ole veel leidnud teisi inimesi ja pole paika pannud ühtegi kuupäeva, millal teeks midagi ametlikku STC nime all.

Alustavad STCd on need, kes on kas esimesed kuupäevad paika pannud või on juba esimesed ametlikud sammud teinud. Lisaks juhile peab olema vähemalt 2 inimest, kes on tegevuse arendamisega aktiivselt seotud. Ametlikku MTÜd ei ole kelleltki nõutud, kuna riigiti on selle loomine väga erinev. Erinevalt Eestist, kus saab uue MTÜ rajada interneti vahendusel ja 15 minutiga, võtab see näiteks Ungaris aega vähemalt kaks aastat.

Aktiivne STC on juba korraldanud vähemalt kaks avalikku üritust ja on suutnud tuvastada väikse hulga puudusi oma linnas. On võimalusel astunud sammud selleks, et luua partnerlussuhteid sotsiaalorganisatsioonidega ja on teinud plaani järgnevaks paariks aastaks, kuidas oma tegevust edendada ja laiendada.

Püsivad STCd on need, kellel on väljakujunenud teatud süsteem ja rutiin, kuidas vabatahtlikke kaasata ja mobiliseerida. Neil on teatud hulk kindlaid projekte ja partnereid, kellele saavad loota. Püsivad STC-d omavad mingil määral tunnustust kohaliku omavalitsuse poolt ja neil on olemas hea plaan tuleviku rahastuseks.

Hub on koht, kuhu saab lihtsalt minna ja näha toimivat organisatsiooni. Üldiselt on neil Püsivatest veelgi rohkem väljakujunenud tegevusplaan ja rahastussüsteem. Peamiseks eelduseks Hubi staatuse omandamisel on aga see, et selle staatuse kandjatel on vähemalt kaks tütarorganisatsiooni. Ehk siis kahte linna on rajatud Serve The City just Hubist saadud info ja inspiratsiooni tõttu. Hube on praeguse seisuga kolm, need on STC Brüssel, STC Amsterdam ja STC Tallinn. Tallinna “tütardeks” peetakse Budapesti (HU), Wroklawi (PL), Galway (IE) ja Kohila (EE) Serve The Cityt.

Foorum ise oli väga põnev ja tõin ise kaasa väga palju häid ideid, kuidas muuta meie tegevust ja organiseeritust veelgi paremaks. Foorumi läbiviijateks olid peamiselt juhid kõigist Hubidest, aga foorumi võlu on selles, et igaüks saab anda oma panuse ja rääkida oma kogemustest.

Päevaplaan oli väga lihtne, see koosnes peamiselt linnade tutvustustest, töötubadest ja võrgustiku algataja, Carlton Deali, ettekannetest. Töötoad olid väga praktilised ja teemadeks olid püsivate vabatahtlike efektiivsem kaasamine, projektide korraldamine ning rahastuse planeerimine ja leidmine. Teine osa töötubadest keskendus ühest arengustaadiumist teise liikumisest, ehk siis: Huvitatust Alustavaks, Alustavast Aktiivseks ja Aktiivsest Püsivaks.

Mina viisin läbi töötubasid teemal “Püsivate vabatahtike kaasamine” ja “Aktiivsest Püsivaks arenemine”. Vabatahtlike kaasamise puhul keskendusin peamiselt Blackshirtide süsteemi loomisele ja väljaarendamisele, kuna enamus linnades on erinevalt Tallinnast teatud hulk palgalisi töötajaid, kes siis on ainuke vahelüli esmakordse vabatahtliku ja sotsiaalpartneri vahel.

Aktiivsest Püsivaks töötoas tõin välja just vabatahtlike innustamise vajalikkuse, partnersuhete arendamise vajalikkuse ja loomulikult rääkisime rahastamise mitmekesistamisest – kuidas leida rahastusi erinevatest allikatest ja erinevate tegevuste arendamiseks. Loomulikult ei saa Püsivast organisatsioonist rääkides mööda minna pikaajalise visiooni loomisest ja uute juhtide treenimisest ja kaasamisest.

Serve The City tugevuseks on lihtne juhtimismudel ja läbipaistvus organisatsiooni igas valdkonnas. Tallinna Serve The City ei ole kristlik organisatsioon, aga sarnaselt teiste linnadega on selle loomiseks inspiratsioon tulnud just Jeesus Kristuse elust, kes veetis enamuse oma elust teisi erinevatel viisidel teenides ja aidates.

Serve The City Tallinn on oma eesmärgiks seadnud selle, et enamus Tallinlastest leiaksid ühel või mitmel korral võimaluse ja soovi teha kellegile teisele midagi head. Tahame teha vabatahtliku tegevuse võimalikult lihtsaks, ent lõbusaks. Lihtsalt anna endast märku, vali omale sobiv tegevus ja tee kellegi päev ilusamaks. Tulevikus loodame olla just need, kelle poole igaüks saab põõrduda tahtes kedagi abistada või püüdes leida abistajaid. Heategemine ei peaks olema projekt, vaid loomulik osa meie elust – kui näeme mooduseid kuidas kedagi aidata, siis aitame!

Suur tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, tänu kelle toetusele sain foorumil osaleda, kogemusi jagada ning inspiratsiooni  ja uusi ideid koguda.

Lauri Luide

 

 

Sillamäe Lastekaitse Ühing rahvusvahelisel konverentsil: „Wake up Europe: It's time to act! - Creative action to tackle discrimination“

Sillamäe Lastekaitse Ühing osales rahvusvahelisel konverentsil: „Wake up Europe: It's time to act! - Creative action to tackle discrimination“, mis toimus 12-17 november Raasepori Soome

UNITED for Intercultural Action peakorraldajana organiseeris 12-17 novembrini konverentst inglise keelse pealkirjaga, "Wake Up Europe: It's Time to Act! Creative approaches to tackle discrimination" Raaseporis Soomes (http://www.unitedagainstracism.org), mis oli suunatud uute strateegiate ja parimate jagamisele Euroopa diskriminatsioonivastase liikumise nimel. Sillamäe Lastekaitse Ühing, koos esindaja Taisi Valdloga, oli ainus konverentsil osalenud Eesti organisatsioon.

UNITED on iseseisev ja avatud võrgustik kuhu hetkel kuulub 550 toetajat ligi 48st Euroopa riigist, kes töötavad koos vabatahtlikkuse alusel, ja korraldab sarnaseid konverentse kaks või kolm korda aastas. Võrgustikku kuuluvad rahvusvahelised või rahvuslikud rassismivastaseid, fašismivastaseid, põgenike, inimõiguste või vähemuste õiguste organisatsioonid. Sillamäe Lastekaitse Ühing ei ole UNITED võrgustiku liige, kuid on viimastel aastatel toetanud nende tegevust ning seda ka sel aastal läbi ResponsAbility kampaania (lisainfo http://www.sscw.ee/index.php?id=11766) ning seetõttu otsustas esmakordselt osa võtta nende poolt korraldatud konverentsist.

Nädala aja pikkuse põhjaliku programmi jooksul toimusid paneeldiskussioonid koos kohalike ja rahvusvaheliste ekspertidega, kuus eriteemalist töögrupi, võimalik oli valida mitmete praktiliste töötubade vahel ning õhtusesse programmi kuulusid poliitilised kohvikud, kultuuridevahelised mängud ja muud tegevused, et võimaldada nii kogemuste jagamist ja teineteiselt õppimist kui ka võrgustikutööd. Konverentsil osalemise esmaseks eesmärgiks Sillamäe Lastekaitse Ühingu jaoks, mis sai kindlasti ka täidetud, oli saada teiste UNITED võrgustiku organisatsioonide ja toetajate seast uusi partnereid ja kontakte ning võrdlevas perspektiivis genereeritud ideid, mille põhjal üles ehitada nii kohalikke kui rahvusvahelisi initsiatiive, mis käsitleks just integratsiooni ja diskriminatsiooni teemasid. Järgmine konverents toimub Leedus.

Sillamäe Lastekaitse Ühingu osalemist konverentsil toetas Kodanikuühenduse Sihtkapital Eesti Kodanikuühiskonna kogemuse rahvusvahelise levitamise konkursi kaudu.

Taisi Valdlo
Sillamäe Lastekaitse Ühing

Kogukonnad kui rahumeelse ja jätkusuutliku kultuuri mudelid

Oktoobris toimus kolmandat korda Green Phoenix konverents (greenphoenixglobally.wordpress.com), kuhu oli kutsutud ka MTÜ Lilleoru (www.lilleoru.ee), tutvustama nii enda kui ka ökokogukondade liikumise (www.kogukonnad.ee) tegevust Eestis. Sõit Schweibenalpi nimelisse kogukonda Šveitsis sai võimalikuks tänu KÜSK-i toetusele, mis on eriti rõõmustav võimalus seetõttu, et tegemist oli esimese korraga kui projekt Eestist sellele konverentsile esinema oli kutsutud.

Konverents oli pühendatud teadlikult rajatud kogukondade strateegiate ja toimimismudelite uurimisele ja edendamisele, käsitledes selliseid kogukondi ühe praktilise lahendusena rahumeelse kultuuri ja kestliku eluviisi edendamiseks maailmas. Esindatud olid põhiliselt Euroopa kogukonnad nii maalt kui linnast, lisaks neli kriisi- ja konfliktipiirkondadesse rajatud kogukonda laiast maailmast ja mõned rahvusvaheliselt tegutsevad internetipõhised kogukonnad. Olime ainsad esinejad Põhja- ja Ida-Euroopast. Osales näiteks ka Euroopa kõige vanem ökokogukond Findhorn Šotimaalt, kus tähistatakse tänavu 50. juubelit, ja Damanhur Itaaliast, mille rajamisest sai 30 aastat.  

Ülemaailmses ökokülade liikumises (www.gen-europe.org) vaadeldakse kogukonna rajamist ja toimimist nelja tahu kaudu: kultuuriline, sotsiaalne, ökoloogiline ja majanduslik. Sellise jaotuse põhjal tutvustasid ja analüüsisid kogukondade esindajad ka oma tegemisi (kokku ligi 30 projekti) ning oli kokku pandud ettekannete programm erinevatelt ekspertidelt, näiteks majanduse, energia, linnade arengu, permakultuuri, rahumeelse kultuuri jt teemadel. Viis tiheda kavaga täispikka päeva möödusid mitmekesises tegevuses, sisaldades ka mitmes vormis arutelusid, juturinge, näitlikku tuluõhtut ja improviseeritud kontserti, varahommikusi joogatunde ja vaikseid meditatsioone tule ääres.

Innustav oli kogeda rahvusvahelises kogukondade liikumises valitsevat süsteemset ja avatud lähenemist, loovat ja taiplikku teotahet, uute algatuste tegemise julgust ja elamise rõõmu. Erinevate ettekannete põhjal tekkis hea ülevaade sellest, kuidas eri kultuuritausta, suuruse ja tegutsemisajaga kogukonnad seisavad igapäevaselt silmitsi sarnaste rõõmude ja väljakutsetega ning et eri maailma nurkades jõutakse paljuski sarnaste lahendusteni. Näiteks, üks terve päev oli pühendatud kogukonna sotsiaalsele aspektile, vanemate ja suuremate kogukondade esindajad rääkisid ja jagasid praktiliselt, kuidas nende kogukonnas lahendatakse inimeste vahelisi eriarvamusi, võetakse vastu otsuseid ja tegutsetakse konfliktide korral. Teiseks olid tugevalt fookuses ka majandusteemad, näiteks globaalse majanduse probleeme käsitleti kriisipiirkondadest (Keenia, Brasiilia, Kolumbia) kohale kutsutud kogukondade elaval näitel ning tutvuti Euroopas tegutsevate sotsiaalselt vastutustundlike ja kohalikul tasandil jätkusuutlike ettevõtlusnäidetega.    

Osalesin konverentsil koos Lilleoru keskuse asutaja Ingvar Villidoga, kes võttis oma muljed kokku nii: „Hea oli kohata neid ärksaid inimesi ja kogukondade liikumise pioneere, kes hoolivad inimestest ja elust siin maamunal ning ka tegutsevad terviklikus mõttes inimese tervise, eluviisi ja ühiskonna mudeli kallal. Samuti oli hea nentida, et meie kogukonnal on selles liikumises oma selge eripära ja panus.“

Osalejate seas oli märgata aktiivset huvi Eestis toimuva vastu: milline on Lilleoru keskuse ligi 20 aastane kogemus, kuidas on kulgenud arengutee vaimse õppekeskusena alustanud paigast avatud koolituskeskuseks ja sadu inimesi ühendavaks kogukonnaks; kuidas sai 2006. aastal alguse Eesti ökokogukondade liikumine, mis on tänaseks kujunenud üle-eestilise liikmeskonnaga elavaks kogukondlike kodanikualgatuste kasvulavaks, ning kust tuleb innustus korraldada suviti ja talviti kokkutulekuid, et tuua sarnases suunas mõtlevad inimesed, kogukonnad ja ühendused kokku.

Inspireeriv konverentsi kogemus oli!

Ave Oit, Lilleoru MTÜ