Kolmanda sektori uurijate konverentsist

10.-13. juulil toimus Itaalias, Sienas konverents „Democratization, Marketization, and the Third Sector”. Konverentsi korraldas The International Society for Third-Sector Research (ISTR) tähistamaks oma 20. tegutsemisaastat. Toskaana päikese alla tuli kokku ligi 600 kodanikuühiskonna ja vabaühenduste uurijat 65st riigist. Üks huvitavamaid aspekte oligi osalejate mitmekesine taust: kodanikuühiskonna uurimine ja vabaühenduste tegevus pakub põnevust nii majanduse, juhtimise, raamatupidamise, sotsioloogia, avaliku halduse, politoloogia, juura, kultuurikorralduse, kommunikatsiooni jpt ekspertidele.

Konverentsi sisustasid peamiselt pooleteisetunnised paralleelsed sessioonid, kus esitleti 3-4 projekti või teadusartiklit. Need andsid hea ülevaate erinevates riikides toimuvate projektide, koostööalgatuste, analüüsidest ja teadustöödest, kuid võimaldasid ka vahetada kogemusi, saada oma tööle tagasisidet, läbi arutelude parandada valdkonnauuringute taset ja leida koostöövõimalusi rahvusvaheliseks koostööks. Kõigil huvilistel on võimalik lugeda konverentsi ettekannete sisukokkuvõtteid ISTR veebileheküljel https://istr.site-ym.com/?SienaAbstracts. Sealt leiab tutvustuse ka minu artiklile „The Political Legitimacy of Engagement Practices in Estonian Policy-Making: Convergent Perceptions of Public Officials and Stakeholders“, mis on edasiarendus Praxise ja IBSi analüüsist kaasamispraktikatest Eesti ministeeriumides (http://www.praxis.ee/index.php?id=814 ).

Konverentsil oli 12 läbivat teemat, mis on aktuaalsed ka Eestile: annetamise, vabatahtliku tegevuse, kodanikuaktiivsuse areng; ühendused poliitikakujundamises ja valitsemises; organisatsioonide juhtimine ja tööpraktikad; sotsiaalne ettevõtlus; kolmanda sektori legitiimsus, vastutavus, mõju ja nende hindamine; vabasektorit paremini avavate teooriate ja sobivaimate meetodite arengud; soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Sessioonide ja ettekannete kõige suurema arvu alusel võib populaarsemateks teemadeks pidada kodanikuühiskonna, kodakondsuse ja demokraatia seoseid ning sotsiaalset ettevõtlust ja –ettevõtteid puudutava.

Konverentsi osalemine andis palju põnevat informatsiooni, aga ka uusi küsimusi ning ideid nii teoreetilisteks mõtisklusteks kui kolmanda sektori arengu praktiliseks toetamiseks. Kuna kõike ei jõua siin ja korraga kirja panna, siis jagan vaid ühte meelde jäänud mõtet. Juba konverentsi pealkiri viitab sellele, kuid kuuldud ettekanded ja peetud arutelud võib kokku võtta läbiva küsimusega: millised on vabaühenduste rollid ühiskonnas täna ja tulevikus? Konverentsi avakõneleja John Keane – tuntud poliitika analüütik ja demokraatia uurija (http://johnkeane.net/bio ) - puudutas seda teemat oma ettekandes „After Capitalism, Socialism and Democracy“. Tema hinnangul on üheks vältimatuks arenguks tänaste esindusdemokraatiate muutumine nn monitoorivaks demokraatiaks (monitory democracy). Monitoorivas demokraatias on tegutsevad avalikkuses erinevad aktiivsed institutsioonid ja grupid (sh valitsusvälised vabaühendused ja aktiivsed kodanikud),  kelle roll on hoida silma peal valitsejate tegevusel ja läbi oma tegevuse „pidevalt püüda muuta võimu alandlikuks (rahva ja valitsemise vastutuse ees)“. See eeldab muuhulgas avalikes aruteludes ja poliitikakujundamises osalemise aktiivsuse suurenemist ning üha mitmekesisemate ja innovaatiliste osalemise viiside leidmist – arengud, mida on viimasel paaril aastal näha olnud ka Eesti kodanikuühiskonnas. Eestis on viimastel aastatel tunnetatud vajadust formaalse esindusdemokraatia täiendamiseks ja selles mõttes pakub Keane monitooriva demokraatia idee põneva tulevikuvisiooni.

Maiu Uus,

valitsemise ja kodanikuühiskonna analüütik Poliitikauuringute Keskuses Praxis