Konverentsil esitatud ettekanne tutvustas Supilinna asumit,
mis on eripärane seetõttu, et erinevalt teistest Eesti puitlinnaosadest
(valdavalt rajatud 19. sajandi lõpus 20 alguses) on see oma piirides
eksisteerinud juba 17. sajandist alates olles seega kõige vanem säilinud
elamupiirkond. Paiknedes linnasüdame kõrval otse linnamüüri taga on see
kunagine räämas eeslinn tänu oma linnasüdame vahetus naabruses olevale
asukohale muutunud täna üheks ihaldusväärsemaks elamupiirkonnaks. Tegemist on mitmesaja aasta jooksul järkjärgult ehitatud
linnaosaga, millesarnast Eestis aga ka Euroopas on raske leida ning mille on
väärtus ajaga ainult kasvab. Kuigi nõukogude okupatsiooni ajal (1944–1991) oli
kindel kava kogu linnaosa lammutada on see tänaseni tervenisti säilinud. Seega
ei saanud seda piirkonda tabada ka modernismituules toimunud pöördumatud
muutused, mis on muutnud olematuks
paljud teised sarnased linnaosad. Samamoodi on nõukogudeaegne vaesus
aidanud säilitada aguli ehedusel, sest erinevalt näiteks Soomest, kus
puitlinnaosad on korralikult korda tehtud ei olnud nõukogude liidus selleks
lihtsalt raha. Turumajanduse saabudes on sellest linnaosast saanud aga väga
ihaldusväärne piirkond, mis on olnud väga tugeva ehitus- ja arendussurve all
viimased kümme aastat.
Ettekandes käsitleti selle kunagi räämas linnaosa tõusu,
sellega kaasnevaid võlusid ja valusid. Anti ülevaade selle arhitektuursetest,
planeeringulistest ja sotsiaalsetest väärtustest ning arutleti selle üle kuidas
neid väärtusi säilitada. Põhiküsimus aga oli, kuidas käivitunud
gentrifikatsiooniprotsessi pidurdada enne kui sümpaatne agulimiljöö uue ja
klantsi vastu välja on vahetunud. Tutvustati ka seda, millised on erinevate
huvigruppide (elanikud, linnavalitsus, kinnisvaraarendajad) soovid ning
millisena nähakse tulevikku. Viimastel aastatel läbiviidud põhjalikud linnaosa
uuringud loovad suurepärase võimaluse erinevate aspektide (arhitektuur,
kultuur, sotsiaal, majandus jne) kombineeritud analüüsiks. Koostatud
teaduslikud aga ka praktilised tööd loovad väga hea vundamendi linnaosa
tuleviku läbimõeldud kavandamiseks. Tegemist on suurepärase näitega, sest
tegemist ei ole linnaosaga, mille väärtused on jäädavalt läinud vaid
linnaosaga, kus kolmas sektor on organiseerunud, et täiesti teadlikult
gentrifikatsiooniprotsessi pidurdada. Ettekandes anti ülevaade sellest kuidas
see on õnnestunud? Kas inetust pardipojast saab alati imekaunis luik või saab
peale suureks kasvamist pardipoeg jääda hingelt ikka pargipojaks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et konverentsi programmis oli kaks
spetsiaalselt gentrifikatsiooni probleeme käsitlevat teemablokki. Ettekanded,
mis tutvustasid erinevate piirkondade gentrifikatsiooniga seotud probleemistikku
lõid hea võimaluse paigutada Eesti probleemid laiemasse konteksti. Olenemata
sellest, et gentrifikatsioon on üleilmne ning piiriülene on igal paigal siiski
oma spetsiifika. Supilinna puhul on teema käesoleval ajal äärmiselt aktuaalne
ning seetõttu saab konverentsil saadud infot asumi tuleviku kujundamisel ära
kasutada.
Nele Nutt, Supilinna Selts
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar