Sooteadlikkus noorsootöös – arengukoht?

Meedias on viimastel aastatel olnud aktuaalne arutelu erinevuste sallimise ning diskrimineerimise teemal. Selle arutelu fookus on olnud pigem kõikehõlmav kui spetsiifiline. Uusi tuuli arutellu võiks tuua sootundlikust noorsootööst rääkimine.

Arvamuslugu on inspireeritud projektikohtumisest Innsbruckis käesoleva aasta veebruarikuus, mida KÜSK toetas. Kohtusid 11 riigi esindajad, et panna alus sooteadliku noorsootöö võrgustikule ning töötatada välja projektitegevusi.

Mis siis on sooteadlik noorsootöö ja milleks võiks see kasulik olla?

Soolise perspektiivi arvestamine on oluline, et nii tüdrukud-poisid kui noored naised-mehed saaksid oma potentsiaali realiseerida ilma ühiskondlike tavade poolt seatud kammitsusteta.

Seda lähenemist on tarvis, kuna tänapäeva noored üle maailma kogevad oma elus väga kiireid ning dramaatilisi muudatusi (näiteks globaliseerumine, infoühiskond, üleilmne haridus- ja tööturg jne). Niivõrd kiires tempos muutuv maailm on midagi, millega nende vanemate ja vanavanemate põlvkond pole pidevalt kokku puutunud. Muutuvas maailmas kohanev noor võib vajada tuge.

Sooteadlik lähenemine noorsootöös aitab noortel lähtuvalt nende endi huvidest ja kogemustest edukamalt kohaneda, toetab neid olulistele küsimustele vastuste leidmisel, võib aitata leida oma identiteedi/d ja orientatsiooni.

Kus tahes on kohal inimesed, seal võib olla kohal ka sooline ebavõrdsus. Seepärast tuleks liikuda soostereotüüpide vähenemise suunas. Tüüpilised soostereotüübid on näiteks, et noored naised on kogenematud, ei tea ise ka, mida nad tahavad, neid peab õpetama, neid ei huvita poliitika või reaalteadused jne. Võime selliseid soostereotüüpe kohata igal sammul ka Eestis. Parimaid näiteid selle kohta leiame reklaamimajandusest, milles isegi meie lugupeetud ülikoolid on kujutanud noori naisi viisil, mis võib mõjuda alavääristavalt ja šovinistlikult. Probleem on olemas. Mida teha meie noorte heaks, et probleem edasi ei süveneks?

Kuidas läheneda noorsootöös sooteadlikult?

Sootundlik lähenemine noorsootöös hõlmab kõige olulisema komponendina noorsootöötaja enda hinnangute ja eelarvamuste analüüsi, et tal oleks võimalik aidata noori ületada sotsiaalseid ja kultuurilisi takistusi. Sootundliku noortetööga ei sobi kokku hinnangulisus, mis on "kohane" ühele või teisele sugupoolele. Enda hoiakute analüüsis aitavad noorsootöötajat erinevad eneseanalüüsilehed, mida on rahvusvaheliste koolitusprojektide käigus välja töötatud ning mida on käesoleva arvamusloo allikate seast võimalik leida.

Teiseks on oluline disainida noortele sotsiaalselt turvalisi ruume, mille puhul on tarvis kaalutleda, mis osutub erinevast soost ja erineva etnilise päritoluga noortele kõige ohutumaks, mugavaim ja võimalikult stressiväheseks viisiks osaleda noorte ühistegevuses ning jagada oma mõtteid ja ideid Rahvusvahelises praktikas on selleks kasutatud näiteks sugude eraldamist ehk sotsiaalse soo osas orienteeritud gruppide loomist. See on vajalik, et noored saaksid sookaaslastega pingevabas õhkkonnas arutada oma kogemusi ja mõtteid ning et minimaliseerida grupis arvamuste alla surumist, domineerimise ilminguid ja diskrimineerimist soolisel pinnal.

Eestlane võib seda lugedes mõelda irooniliselt tüdrukute- ja poisteklassidele. Kuigi vormilt sarnane, on tegemist siiski teistsuguse lähenemisega. Pelgalt samast soost noorte grupeerimine ei loo veel soolisest võrdõiguslikumat ühiskonda juhul, kui sellega ei kaasne lisapingutusi.

Sobiv näide, tõestamaks minu varasemat väidet, pärineb Innbrucki lähetusest, milles toimus õppekäik noorte töökooli. See tõestas, et väheste toimetulekuoskustega ja/või koolist väljalangenud noored naised julgevad samasoolises grupis tunduvalt enam katsetada nn ebatraditsiooniliste käsitööaladega (metallitöö, puutöö) võrreldes poiste ja tüdrukute segagrupiga, milles tüdrukud hoiavad metalli- ja puukojast eemale. Niivõrd oluline on turvaline tsoon noortele! Heteroseksuaalse orientatsiooniga vastassoost noored võivad segagrupis keskenduda pigem suhetele, kui julgeda katsetada enda jaoks mingit uut tegevusala.

Mida võiks veel kõrva taha panna rahvusvahelisest praktikast?

-          Vähemusrahvuste esindajate osalemisel on oluline teada ette, milline on vähemuste keeleoskus ning millisel pinnal konfliktid võivad noorte seas lõkkele lüüa.

-          Erineva etnilise taustaga noortegrupis võivad pinnale kerkida soolised domineerimissuhted, milles rangelt mehi ja naisi eraldavatest kultuuridest pärit noorte seas on nn "esikõnelejateks" vaid mehed. Siin aitab gruppide jaotamine.

-          Traditsiooniliste hoiakutega etnilise vähemuse hulka kuuluvatest perekondadest pärit noorte naiste kaasamine rahvusvahelise projekti ühistegevustesse võib osutuda probleemseks, kuna nende perekond ja kogukond ei pruugi mõista noore naise osalemise motiive. Oluline on sel juhul perekonda kaasata ning nende murekohti ja küsimusi ennetada. Praktikas on tõestanud end, kui meessoost noorsootöötaja räägib isaga, sest see vastab vastava kultuuri traditsioonilistele normidele.

Niisiis, selleks, et saavutada parim noortele, on noorsootöötajal tarvis aeg-ajalt kehastuda avatud ja edumeeldeks uuendajaks, kuid teisel juhul jälle mängida traditsioonilise ühiskonna reeglite järgi. Oluline on, et selle eesmärk oleks üheselt mõistetav – mõlema sugupoole potentsiaali toetamine.

Maari Põim
projektijuht
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Kasutatud allikad:

http://www.k4health.org/system/files/TOT_0.pdf

http://youth-partnership-eu.coe.int/youth-partnership/documents/Publications/T_kits/5/6_consider.pdf

http://www.iwtc.org/ideas/2_wave.pdf

http://www.iwtc.org/ideas/1_empowering.pdf

http://www.salto-youth.net/downloads/4-17-1641/EMPowerBooklet.pdf

http://eycb.coe.int/gendermatters/pdf/Gender_matters_EN.pdf

Kodanikuühenduste äriplaanide koostamise õppetunnid: KAKS VIHJET seoses idee valikuga

Toetus äriplaani koostamiseks? Just nimelt. Kodanikuühiskonna Sihtkapital on paari viimase aasta jooksul korraldanud mitu selleteemalist taotlusvooru. Tegemist on hea näitega paindlikust toetusmehhanismist alustavale sotsiaalsele ettevõtjale.

Äriplaani koostamine aitab oma idee paremini läbi mõtelda ja selle kavandamisse kogukonna liikmeid ning teisi koostööpartnereid kaasata:

ñ  Põhjalik töö äriplaaniga suurendab tõenäosust, et käima lükatav sotsiaalne ettevõte saab edukaks.

ñ  Teisalt võib meeskond äriplaani koostamise käigus jõuda järeldusele, et algset ideed pole siiski mõtet teostama hakata.  Taoline tõdemus ettevõtmise varases järgus aitab hoida kokku aega, energiat ja raha, mis muidu oleksid kulunud nurjumisele määratud algatuse käivitamisele.

Mul on olnud austav võimalus olla nendest voorudest enamuse hindamise juures. Taotlustesse kirja pandud ideedega tutvumine on pakkunud nii võimsaid inspiratsioonisüste kui ka põhjuseid väga murelikult pea vangutamiseks.

Järgmisena annan omalt poolt mõned vihjed, kuidas vältida enim levinud vigu oma äriplaani koostamise ettevalmistamisel seoses äriideega valikuga. Tegemist pole riskide ammendava nimekirjaga. Järgnevad punktid lähtuvad lihtsalt taotluste hindamisel kõige rohkem silma jäänud arenguvajadustest. Heade näidetena nimetan neid organisatsioone, kellega olen kõige rohkem isiklikult kokku puutunud. Olen teadlik, et samaväärseid või veelgi innustavamaid eeskujusid tegutseb Eestimaa pinnal veel palju-palju.

NB! Järgnev tekst ei pruugi kajastada KÜSK-i ametlikke seisukohti.

Kirjeldan lühidalt vihjete andmise konteksti juhuks, kui Sa pole KÜSK-i äriplaanide koostamise taotlusvoorude tingimusi jälginud: ñ  Kandideerida võivad vähemalt ühe aasta tegutsenud mittetulundusühingud või sihtasutused. ñ  Projektitaotluses on võimalik küsida raha äriplaani koostamiseks, et alustada või laiendada oma sotsiaalse ettevõtluse suunda, sealhulgas avaliku teenuse pakkumist. Taotluse koostamise ajaks peab äriidee juba olemas olema ja põhilistes aspektides hoolikalt läbi mõteldud. ñ  Äriplaani koostamise teenust tohib teatud mahus ka sisse osta. ñ  Lähtuvalt idee olemusest on äriplaani koostamise käigus nõutud kindlasti asjakohase kaasamisprotsessi läbiviimist (näiteks oma ühingu liikmetele, kogukonna või sihtrühma esindajatele). NB! Juhul, kui tulevikus sarnaseid taotlusvoorusid korraldatakse, võivad tingimused muidugi täieneda või muutuda.

VIHJE 1. Lähtu äriplaani idee välja töötamisel sellest, mida on sihtrühmal kõige rohkem vaja, mitte vaid sellest, mida oskad talle tänase seisuga ise kõige paremini pakkuda.

Enamasti on sotsiaalse ettevõtte eesmärgiks (pöördelise) muutuse tekitamine oma sihtrühma elus. Oma uue teenuse väljatöötamisel lähtuvad kodanikuühendused pahatihti hoopis sellest, mida projektimeeskonna liikmed ise oskavad sihtrühmale pakkuda... ja sellega piirdutaksegi.

Ühenduse visioon	Uue avaliku teenuse sisu	Kas ainult selle avaliku teenuse pakkumine viib visioonini?
„Erivajadustega inimesed integreeruvad tavaellu, s.h leiavad töö“.	Pakume erivajadustega inimestele nõustamist kohaliku omavalitsuse toetuste kasutamise, elulookirjelduste koostamise ja tööintervjuudel osalemise kohta.	EI.
„Kohaliku kogukonna loov ühistegevus muutub aktiivsemaks, s.h väheneb alkoholi tarbimine“.	Hakkame korraldama igal nädalal põnevaid loenguid ja korra kuus ühistalgusid.	EI.
„Meie piirkonna pikaajalised töötud leiavad töö.“	Viime sihtrühmale läbi enesehinnangut tõstvaid diskussioonigruppe.	EI.

Kuidas muuta lahtris olev „EI“ hoopis „JAH-iks“? Noh, näiteks Samaaria Eesti Misjon annab endistele alkohoolikutele, vangidele ja teistele elu hammasrataste vahele jäänud inimestele:

ñ  turvakodu

ñ  JA psühholoogilist tuge

ñ  JA tööharjutuse võimalusi.

Viimane tegevus on ühtlasi seotud selle organisatsiooni sotsiaalse ettevõtluse suundadega. Pakkudes sellest programmist ainult ühte komponenti, ei suudaks Samaaria ellu viia oma missiooni (aidata ühiskonnast tõrjutud inimesi tavapärase elu juurde).

Niisiis, küsimus igale alustavale sotsiaalsele ettevõtjale. Kas Sinu teenus lihtsalt veedab (või viidab) sihtrühma liikmete aega... või aitab tõepoolest nende ellu tuua selle muutuse, mida Sa neile oma missioonis välja lubad?

Viimasel juhul on ka kohalik omavalitsus tõenäoliselt palju parema meelega valmis oma õla alla panema, näiteks avaliku teenuse delegeerimisega just Sinu organisatsioonile. Äriplaani on mõtet hakata koostama eelkõige sellise idee lähemaks kaardistamiseks, mis sihtrühma ellu võimalikult suure muutuse tuua suudab. Muidu jääb „sotsiaalses ettevõtluses“ sõna „sotsiaalne“ liialt kahvatuks. Eriti nendes ideedes, mille kliendina nähakse avalikku sektorit teenuste delegeerimise kaudu, peab sotsiaalne pool olema väga mõjus. Pelgalt klubilist tegevust mõnele sihtrühmale rahastavad kohalikud omavalitsused üha harvemini.

VIHJE 2. Vali sihtrühma aitavate ideede seast äriplaani jaoks välja sellise, mille teostamise eest on keegi nõus (palju) maksma.

Maailm on keeruline ja mitmekihiline, seetõttu ka võimalusterohke. Tõenäoliselt on neid tegevusi, millega Sul on võimalik oma sihtrühma ellu soovitud muutuse tuua, päris suur hulk:

ñ  Osadel nendest on sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal. Selliste ideede lähemaks uurimiseks koos oma organisatsiooni ja kogukonnaga on mõtet hakata ka äriplaani koostama.

ñ  Teistel ideedel aga sotsiaalse ettevõtluse potentsiaali pole. Mis sellest, et nende hulgas võib olla mõtteid, mille teostamine tooks sihtrühma ellu väga suure positiivse muutuse. Lihtsalt – maailmas ongi teatud tüüpi ideesid, mida pole ettevõtluse abil võimalik ellu viia.

Kodanikuühendused hakkavad liiga tihti koostama äriplaani just teise rühma kuuluvatele ideedele. Sellistele, mis on kooskõlas missiooniga ja aitavad sihtrühma... kuid ei võimalda teenida ettevõtlustulu.

Eri sotsiaalvaldkondade üheks enimlevinud näiteks on siinjuures käsitöökodade loomine. Tõepoolest, käsitöö valmistamine on suurepäraseks teraapia- ja rehabilitatsioonivõimaluseks paljudele sihtrühmadele, olgu tegemist vaimse erivajadusega inimestega, endiste uimastisõltlaste või aktiivsest elust kõrvale jäänud eakate kodanikega. Aga – kas veel ühes käsitöökojas valmistatavale toodangule on Eestis või lähiriikides turgu? Tõenäoliselt mitte. Kui meeskonnal just pole geniaalset ideed täiesti uue toote väljatöötamiseks või selle eriti silmapaistvaks brändimiseks – sel juhul tasub kindlasti proovida!

Kas see tähendab, et käsitööd pole üldse mõtet teha, kui puudub geniaalne idee uue toote või brändimise jaoks? Ei, ei, ei. Sellist muljet ma ei taha jätta. Käsitööd võib ja peab oma sihtrühmaga ikka tegema. Lihtsalt ressursid tuleb leida kuskilt mujalt – projektidest, annetustest, kohalikult omavalitsuselt, vabatahtlikelt.

Sotsiaalne ettevõtlus sobib ainult osade kodanikuühenduste vajalike ideede teostamise rahastamiseks. Kodanikuühenduse eestvedajatelt nõuab see tarkust ära tunda, kas see, mida osatakse ja tahetakse kirega teha, sobib sotsiaalseks ettevõtluseks või mitte. Kui ei sobi, pole mingit põhjust nukrutsemiseks. Väga edukas kodanikuühendus võib tegutseda ka täiesti ilma omatulu teenimata, ehkki sarnaselt ettevõtluse käivitamisele nõuab ka sellise mudeli käigus hoidmine parasjagu nutikust ja energiat. Ressursside kokkuhoidmiseks tasub sellisele järeldusele jõuda enne äriplaani koostamisele asumist. Sellest, miks ja kuidas teha osa turu-uuringust juba idee sünnifaasis, kirjutan järgmisel korral.

Aga positiivne näide? Mulle endale on hingelähedaseks ettevõtmiseks olnud MTÜ Abikäsi loojate tegevus. Nende eesmärgiks on olnud pikaajaliselt töötute erivajadustega inimeste tööturule ja aktiivsesse ellu tagasi toomine. Kõikidest võimalikest ettevõtluse variantidest valisid nemad just sellised, mille järele on olnud nõudlust ka masuperioodil. Nimelt telemarketingi ja andmesisestuse teenuste pakkumise. Kuna kliente jätkub, siis on Abikäe meeskonnal võimalik üha uusi erivajadustega inimesi oma tiiva alla võtta, neid innustada ja välja õpetada, ise stabiilset tööd pakkuda ning seejärel juba avatud tööturule edasi suunata.

Kokkuvõtvalt: Idee valik kodanikuühenduses oma sotsiaalse ettevõteluse äriplaani koostamsieks:
1. Millised ideed aitavad mul oma missiooni kõige paremini teostada (näiteks: sihtrühma elu muuta; keskkonnaseisundit parandada vms)?
2. Millise idee teostumisel nendest õnnestub mul kõige rohkem (toodete või teensute müügi kaudu) ettevõtlsutulu teenida?
3. Valin välja idee = ühiskondlik kasu x ettevõtlsutulu teenimise potentsiaal

  Järgmises postituses tuleb muuhulgas juttu:

ñ  Millele pöörata kodanikuühenduses äriplaani koostamisel tähelepanu seoses oma meeskonnaga?

ñ  Turu-uuring – mida see kodanikuühenduste sotsiaalse ettevõtluse jaoks tähendab?

Jaan Aps

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali hindamisekspert

Isiklik ajaveeb: www.storiesforimpact.com