Euroopa kodanikuühiskond otsib uusi strateegiaid

Osalesin käesoleva  aasta oktoobris KÜSKi reisitoetust kasutades Euroopa kodaniku- ja inimõigustehariduse koostöövõrgustiku DARE fookuskoosolekul Roomas. Koosolekul arutati, kuidas valitsusvälistel organisatsioonidel oleks kitsamaks muutuvates rahalistes oludes võimalik toime tulla ja tegevust jätkata. Vabakonna olukorrast andis märku seegi asjaolu, et DARE-l on poolsada liikmesorganisatsiooni, kellest vaid vähem kui poolte esindajad olid leidnud võimaluse Rooma sõita. Seetõttu oli KÜSK-i toetus minu osalemisele heaks näiteks sellest, milliseid võimalusi on Eestis siinsele kodanikuühiskonnale loodud.

Valitsusväliste organisatsioonide toimetulekumured on kõikjal ühetaolised: püsitoetus - kas siis valitsusepoolne, sihtannetused jms - puudub ülekaalukal enamusel. Ning ega seda, kui mõni MTÜ on avaliku sektori eelarverealt toetatav, ka eriti tervitatud. Selge eelis see ometi on. Mõneti paremas olukorras on suured organisatsioonid, kes suudavad liikmemaksudest esmavajalikud kontori- ja sidekulud ära maksta, mõni isegi asjaajajat palgal pidada. Niisugused suured organisatsioonid eksisteerivad aga ka vaid suurtes riikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

Rahastamisvõimalused ning –tingimused, sh Euroopa struktuuride omad, on mtü-dele sageli ja mitmeti üle jõu käivad. Mõnikord osutub ületamatuks taksituseks omaosaluse nõue, mis välistab väiksemate organisatsioonide kaasalöömise huvitavates suurprojektides. Fookuskohtumisel osalenuil oli vähejulgustavaid kogemusi näiteks pangalaenu taotlemisega projekti omaosalusnõude katmiseks.

Mina tegin ettekande vabakonna toimetulekut mõjutanud muutustest Eestis 20 aasta jooksul. Kõikidest ettekannetest kogunenud teabest püüti kokku panna strateegiat, mis aitaks keerukamates oludes toime tulla. Kõige perspektiivikam tundus olema nö sisemine ressurss – omavahelise koostöö tihendamine projektide esitamiseks ning ellu viimiseks.

Sulev Valdmaa

JTI Kodanikuhariduse keskuse juhataja